Back to Index
, Back to Inzwa Index
Minister
of Constitutional Affairs, Advocate Eric T Matinenga, answers your
questions about the Constitution making process in Zimbabwe - Week
4 - Ndebele
Kubatana.net
May 2010
View the listing
of all questions and answers here
View week four
questions and answers in English here
View week four
questions and answers in Shona here
View audio file details
1.
Sicela uchasise ukutshiyana kobumeli - kumbe yiPhalamenti
kumbe yiSinethi, lokhetho olumela wonke amabandla ngokweluhla kwawo.
Kungenzeka na ukuthi nxakulukhetho loMongameli siyevothela lapha
esifuna khona?
iPhalamenti
yethu ilemizi embili - kuthi eyaBameli kuze eye Sinetha. Umuzi
waBameli ulamalunga amakhulu amabili latshumi - 210 kuze iSinethi
yona ibe lamalunga angu 93. Kulo muzi amalunga angamatshumi ayisithupha
- 60 - bakhetwa nguzulu. Abangamatshumi amathathu lantathu
- 33 - ngabokubekwa nje. Kulaba, kule zinkosi ezingu
18 lazo ezabekwa nje.
Kulawa malunga
akhethiweyo, isiSekelo sethu soMbuso okwakhathesi sithi sona lo
okhethwe nguzulu omnengi kulabobonke, nguye onqobileyo - leyi
indlela kanqobile bayithi ngesilungu First-Past-the-Post. Lanxa
uthole oXaa abane bebanengi kula banye, nguwe ozamela isigaba ngoba
unqobile.
Abanye bathi bona hatshi, le indlela kaqobile kayilunganga ngoba
kulamalunga amanengi ePhalamenti leSinethi. Bathi bona kumele amalunga
amele izigaba zabo ngobunengi babo Xaa beBandla, hatshi ummeli.
Lokhuke kutsho ukuthi uvothela iqembu, hatshi ummeli wesigaba. Iqembu
yilo elizakhetha abameli bezigaba. Yikho esigabeni ngasinye, liyabala
ukuthi oXaa banengi kanjani, selinikeza izihlalo ngokwanda kwabo
Xaa laba.
Lisacabanga
ngomnyaka ka1980, savothela iZANU, iZAPU kumbe iUANC. Izihlalo zanikezwa
ngokwanda kwabo Xaa qembu ngaqembu. Ngike ngatsho phetsheya ukuthi
loba ulabo Xaa abane, unganqoba abancintisayo abalitshumi abathole
uXaa oyedwa.
Eyinye inqondo
ithi kumbe sihlanganise lezi Ndlela zombili - ekanqobile thatha
konke [First-past-the-Post] lale eyobumeli beqembu laqembu [propotional
representation]. Lokhu kuyanceda ngoba ozulu abancindezelwayo njengabo
mama bengaba labameli kuPhalamenti. Kukanti njalo kungaba lamabandla
athize embusweni, kodwa abanye bathi, uhulumende uzaxega. Okunye
njalo kungenza oHulumende bomanyano bande. Njengokwazi kwami ngohulumende
womanyano esilaye khathesi ulenkinga.
Unhlandla lwesibili
lalombuzo yikuxwayisa nje, ngoba uMongameli welizwe ubusa sonke,
yikho kuhle ukuthi sivothele loba ndawo esithanda khona kuphela
nxa siseZimbabwe. Kunjalonje loba izizalwane ezingaphandle kwelizwe,
iSection 23A eyesiSekelo soMbuso iyaqonqosela amalungelo abo ngezombuso.
Ekhethweni lwethu
ngo 2008, sasivotha ezigabeni zethu kuma ward, kumbe sivothela uKhancila,
uMeli wePhalamenti kumbe u Sinetha. Kodwa amaqembu abusayo bakhuluma
ngakho ukuthi uzulu avothele kuPolling Station lapha athanda khona
kulo kubanjwa ngamandla ukuvothela lapho okule bhuku lakho.
Ngiyavumelana
lendlela le eyokuvotha, ngoba kuveza mgceke ubuqili. Sizwa kuthiwa
abanye babe hamba-hamba besiya vota emaWadini atshiyeneyo -
kumbe liqiniso, ngamanga, asazi. Inkinga yikwalisa umuntu ukuvotha
ngoba engekho endaweni yakhe yokuvotha [polling station]. Kodwa
uzulu engavunyezwa ukuvhotela lapha akhona, ubuqili ekhetweni bungehla.
Yikhoke siqondane
lokuloba isiSekelo soMbuso esitsha, asiqonde loludaba lokhetho luka
nqobile thatha konke kumbe ubumeli ngamaqembu kumbe sisebenzise
Ndlela zonke zombili.
Listen - Ndebele
2.
Ukuguqula santando kwe siSekelo soMbuso kungavinjelwa kanjani, ikakhulu
inguqulo ivame ukusuthisa nje laba abozombusazwe?
IsiSekelo soMbuso
simayelana lanamhla, elakusasa lakunaphakade. Yikho uzulu wonke
jikelele makaphathise ekulotshweni kwaso ukwenzela sibe lophawu
lwethu sonke.
Uma isiSekelo
soMbuso silophawu lwethu, kuyahlupha ukuthi sisi guqu-guqule santando.
Kodwa njengoba singabantu kazana, kungadingeka sokulaphaya ukuthi
sengezelele okwakukhohlakele ngesikhathi siloba lesi Sisekelo soMbuso.
Yebo kungenzeka
ukuthi kube lemcijo engaze intshintshwe, kumbe iguqulwe sokulaphaya.
Lisa khumbula ukuba isiSekelo soMbuso esalotshwa eLancaster House
sagcina amalungelo abelungu.
IsiSekelo soMbuso
singaba lomcijo wokuvimbela inguqulo. Njengesakhathesi, kuntshitshwa
nje nxa kulamalunga amabili esibeni olulabathathu abavumayo ukuthi
sintshitshwe. Ekulobeni isiSekelo soMbuso, masinanzelele ukuba eminye
imcijo - kumbe sithi amalungelo kazulu - avele engantshintsheki,
kumbe aguqulwe ngokhetho lwesiphangi-phangi iReferendum.
Bantu, laba
abazombusazwe bavame ukubamba-bamba ingwalo ukusuthisa intando yabo.
Kule ndlela ezintathu ezingababeka emfolweni:
- Okukuqala:
masenze eminye imcijo ibe lukhuni ukuguqula
- Okwesibili:
eminye imicijo efana lamalungelo oluntu makabe yinxenye yeSisekelo
soMbuso.
- Okokucina:
uzulu makabe lobuntu, imvelo kumbe lothando lukunanza isiSekelo
soMbuso.
Listen - Ndebele
3.
Kanti isiSekelo soMbuso siza jezisa njani laba abobu dhlwangu- dhlwangu?
Mina ngithi imithetho esilayo khathesi ilendlela
ezithize zokuqondisa lezi zigebengu zombusazwe. Akudingi isiSekelo
soMbuso esitsha.
Kodwa masinanzelele
siqakathekise lesi sifo kusisebelo soMbuso ukwenzela uzulu jikelele
azi khuze. Mina ngilomcabango wokuthi kube lesahluko sodaba olwedlulayo
- iTransitional Chapter - ngoba sokusisa ukuthi bekulo
dlakela yikho sikuqakathekisa okwakhathesi.
Listen - Ndebele
4.
Kanti laba abavelelwa ludubo lodlakelo, bazabhadalwa na?
Umthetho esilawo
khathesi uyenelisa imbadalo yalabo ababhidlizwa. Kodwa phela imbadalo
luhlandla lakuqala nje.
Okokuqala: isiSekelo soMbuso masiqakathekise ukuba
ilungelo linga bhidlizwa, yikho akube lemvikelo esemthethweni.
Okwesibili:
Thina amaZimbabwe yikho esehluleke khona. Akucubungulwe ukubhidlizwa
kwala malungelo. Wonke olecala afakwe emthwethweni, hatshi okwakhathesi
okulobandlululo.
Okwesithathu:
makube lendlela ezijiyileyo zembadalo eyaba bhidliziweyo. Yebo singacubungula,
kodwa nxa kungela mbadalo lokuletha lezi zigebengu emadaleni womthetho,
ababhidliziweyo bazabalokho belembuzo.
Listen - Ndebele
5.
Umbuzo wanamhlanje ubuzwe ngabambalwa: uReason, uRobert, uKudzai
laye uGift. Bathi bona chasisa MnuMzana - isiSekelo soMbuso
logwalo lokuqala - iDraft Constitution - siza kuthiwani? iPhalamenti
ingasala lesiSikelo kodwa uzulu asithande, kumbe uzulu athi hatshi,
iPhalamenti isithi ye!
Imvelo yokwakha
isiSekelo soMbuso iku Article 6 ye siVumelano samaBandla woMbusazwe
- iGPA.
Uhlandla esikilokhona
manje ngelokuya emaphandleni - bengingakutshongo lokhu, kodwa
sesi khangelane lakho.
Sesivela ebantwini, sizakuba
lomhlangano wesibili walabo abalophawo lwesiSekelo soMbuso. Leli
lithuba lokucazulula iDraft yethu - kumbe sithi uGwalo lokuqala
lwesiSekelo soMbuso. Isithelo lesi sihanjiswa ke ePhalamenti ukuya
cutshungulwa lokuthintithwa.
Ngemva kwalohkhu,
uzulu lamaZimbabwe jikelele bazanikezwa ithuba loku votha ekhethweni
lombane - iReferendum - ukukhangelisisa ukuthi yikho
yini esakutshoyo na?
Uzulu engavuma,
isiSekelo soMbuso sehlandla lakuqala siza fakwa egwaleni lika Hulumende
- igazette - lePhalamenti layo izasembatha okuse mthethweni
ukuze ibe yiConstitutional Bill ecutshungula lokuvunywa yiPhalamenti.
Kodwa kungaze
kuphazanyiswe lawa manyathelo, umsebenzi lo kawupheli. Umzekeliso:
umhlangano wesibili walophawo lwesiSekelo soMbuso bangaze bathi
ayisikho okwatshiwo nguzulu, akusadingi ukuhambisa lolu gwalo ePhalamenti.
Asithi kumbe
ugwalo lolu luyePhalamenti, abahloniphekayo laba balufihlize, luzakwaliwa
nguzulu ekhethweni lombane iReferendum. Engikutshoyo lapha yikuthi
amahlandla amane lawa engafihlizwa, akusela siSekelo soMbuso esitsha.
Listen - Ndebele
Visit the Kubatana.net
fact
sheet
Audio File
Please credit www.kubatana.net if you make use of material from this website.
This work is licensed under a Creative Commons License unless stated otherwise.
TOP
|