|
Back to Index
Minister
of Constitutional Affairs, Advocate Eric T Matinenga, answers your
questions about the Constitution making process in Zimbabwe - Week
3 - Ndebele
Kubatana.net
May 2010
View the listing
of all questions and answers here
View week three
questions and answers in English here
View week three
questions and answers in Shona here
View audio file details
1.
Namhlanje umbuzo wethu uvela kuzulu kaZimbabwe jikelele, loSomar
laye. Amalungelo ethu azavikelwa na esi Sekeleni soMbuso esitsha?
Zwanini phela, yini elizakwakha
isiSekelo soMbuso, hatshi mina. Umbuzolo udinga imcabango yami mayelana
lokuvinjelwa kwamalungelo oluntu. Lokhu kuyangijabulisa.
Nxa sibheka loludaba lwokuvikelwa kolungelo loluntu, masi qakathekise
imvikela le phakathi langaphandle kwesiSekelo SoMbuso.
Okokuqala -
nxa ubheke imvikelo yamalungelo oluntu, uqakathekise ukuthi amalungelo
akwanise ukuvikelwa emadaleni omthetho.
Okwesibili
- ababusayo bengaze bakwanisa ukubhidlisa amalungelo aqakathekiswa
yisiSekelo soMbuso. Abathungameli bavame ukunika izizatho ezinengi-nengi
ukubhidliza lawa malungelo. Ngakhoke likhangelisise ukuthi izizatho
lezi zikhitshwe kumbe zibe nlutshwana.
Okwesithathu
- isiSekelo soMbuso senze kungabi lula ukuntshintsha amalungelelo
oluntu. Asiboneni ukuthi aba busayo, kumbe iPhalamente bengabi lethuba
lokuntshintsha-ntshintsha lesiSekelo.
Okokucina,
nxa kuzakuba lesiSekelo soMbuso esilamalungelo esivikelwa ngamadale,
makube lengatsha ezincedisa ukuhlonitshwa lokuvikelwa kwala malungelo.
Njengathi lapha eZimbabwe, sizamele siqakathekise iHuman Rights
Commission, iGender Commission iAnti Corruption Commission, leElectoral
Commission. Ama commission la azanceda ekuvinjelweni kwamalungelo
oluntu okuse mthwethweni.
Ngaphandle kwesi Sekelo
soMbuso, singenzani njengozulu ukuvimbela la malungelo?
Okokuqala, imithetho
yethu ilotshwa ngabalutshwane, ngakhoke asizame ukuthi izwisiseke
nguzulu jikelele. Umuntu munye ngamunye kabe lelungelo akwanisa
ukuthi nxa libhidliziwe, abelethuba lokudinga uncedo edaleni loMthetho.
Okunye yikhuthi masibe lomkhuba okwazi amalungelo ethu, lakanye
umuntu wonke athokozele ukunanza la malungelo - ezikolweni
kumbe emasotsheni.
Listen - Ndebele
2.
Sizakwenza njani ukuthi isiSekelo soMbuso sinanzwe nguzulu kaZimbabwe
jikelele, lalabo abakuHulumende loMongameli weLizwe - labanye
nje ukuthi benga bhidhlizi?
Isahluko 30
sesiSekelo soMbuso sivumela uMongameli welizwe - kumbe esabusa,
lanxa esetshiye umsebenzi - ukuthi abambe butshapha amalungelo
oluntu. Yikhoke asizibuzeni ukuthi sifuna kuhlale kunje na kweSekelo
soMbuso wethu?
Yebo asiqakathekise ukuthi
ubuqholo bube bulutshwane. Masithi fahla fahla ngodaba lwengatsha
ezintathu zikaHulumende esathi zona ziyelusana, ukwenzela ukuthi
umbuso umgaphathwa ngumuntu oyedwa.
Nxa ubheke ingatsha
zikaHulumende lezi ezelusanayo, sinanzelisise umthetho weSekelo
soMbuso ongakwanisa ukumisa uMongameli weLizwe phambi koMthetho
wePhalamenti.
EsiSekeleni
soMumbuso esilaso khathesi, umthetho lo ulodubo. Kuyahlupha ukumisa
uMongameli weLizwe phambi koMthetho wePhalamenti. Yikho sisithi
isisekelo soMbuso kasiqakathekise udaba lamalungelo oluntu, lokunanza
nje isiSekelo. Lapha sitsho wonkumuntu jikilele - uMongameli,
uPrime Minister lamaLunga akhe ePhalamenti.
Listen - Ndebele
3.
Namhlanje kubuze abambalwa, kuhlanganisa uPrimrose, UFreddy, uOnai
laye uClark. Bathi bona amalungelo abagogileyo, izitabane labanye
abangama qembu amancane - azananzwa njani esiSekeleni soMbuso?
Ngizakuthi fahla fahla
ngendlela ezimbili - enye ngebamba konke nje, kukanti enye
iqondane lelizwe lethu le Zimbabwe.
IsiSekelo soMbuso
soqobo siqakathekisa ukulingana kukazulu emthethweni. Yikhoke sisithi
amalunga wonke oluntu avikelwa ngumthetho, kodwa siyakwazi ukuthi
amanye amaqembu athize asengozini.
Singavikela
njani amaqembu la? Kule Ndlela ezintathu - umzekeliso aba gogekileyo:
Okokuqala, kufanele sibone ukuthi amaqembu la angagcinelwa na izihlalo
ePhalamenti.
Okwesibili:
kufanele kube lembali eqakathekisa amalungelo amaqembu ayevele encindezelwe.
Okwesithathu: ingatsha
leziya - oGender le Anti-corruption commission - zinganceda
kakhulu ukwelusa amalungelo amaqembu ancindezelweyo.
Listen - Ndebele
4.
uKudzie uyabuza namhlanje uthi: oMongameli bakaHulumende woManyano
baza kwenza na ukhetho kungela siSekelo soMbuso esitsha?
Mangichasise:
isivumelwano soManyano sithule zwi! ngodaba loKhetho.
Kodwa wothi
ngiphendule umbuzo. Uzulu kaZimbabwe kavume ukuthi isiSekelo soMbuso
simqoka. Ekudingeni uzibuse omuhle, masi qakathekise isiSekelo soMbuso
esitsha. Lesi siSekelo sifanele sichasise izahluko zonke, lokhu
kuqakathekisa ingatsha eziphakamisa uluntu lwesiSekelo - lokhu
kuzasinika ukhetho oluhle lolukhululekileyo.
Sisakhuluma ngokhetho, ugatsha oluqakathekileyo yiElectoral Comission.
Asike sithalaze ngezemvelo zeSisekelo soMbuso - hatshi muva
kakhuku, kodwa ukhetho luka 2008. Kwakulo kuthula, uzulu engethuki.
Kwathi ngoJune, yayi siimpi. Nanzelisisa ukuthi ngoMarch kusiya
kuJune 2008, umthetho woKhetho kawu ntshintshanga ngitsho nje. Yiko
ngibuza ukuthi ngani uKhetho lukaMarch lwaluthule kodwa uJune kulo
dlakelo? Impendulo: ubuntu obuhambelana leSisekelo soMbuso babungekho.
Yikhoke isiVumelwano
sikhuluma ngakho kuArticle Ten, siqonqosela ukuthi amabandla wonke
ancede ngomumo wokuthula ngezom' buso. UArticle Eleven ubamba
ngamandla ababusayo ukuthi bagcine umbuso womthetho, isiSekelo soMbuso
leminye imithetho. kuArticle Thirteen ingatsha zikaMongameli loHulumende
mazikhonze iZimbabwe hatshi amabadla ezombuso. Ingatsha lezi kudinga
zifundiswe kutsha, kumbe amalunga azo aqhatshwe kutsha.
Bantu, akukho
enqondweni yami ukuthi lesi siSekelo esitsha siza khafulwa ekhethweni
leReferendum. Kodwa kungenzakala, sizamele selamane lalesi esidala
ekhethweni.
Okwakhathesi,
kuyathokozisa ukuba iHuman Rights Commission, iZimbabwe Elections
Commission lezinye ingatsha ziyinxenyi yesiSekelo soMbuso okwakhathesi.
Kodwa lisa cabanga ukuthi ngo 2008 iZEC yavoxa ukhetho. Kwathi ngo
June 2008 - yaba yinkeme nkeme, inxaba nxoza! Yikho ke, singaba
lokhetho ngesi Sekelo soMbuso sakudala, kodwa kungaba ngcono kwenziwe
ngesitsha.
Listen - Ndebele
5.
uShame namhlanje ubuza ethi: kungathenjiswa na ukuthi laba abaphathe
intambo kuGovernment kabasoze basi hlukuluze? Amasotsha angavinjelwa
njani yisiSekelo soMbuso ukuthi bengeyami kuzombuso zwe?
IsiSekelo soMbuso
esilaso okwakhathesi sila maService kumbe ama Executive Commission
- lezi zingatsha zamaPholisa, amaSotsha laboMantshingilane
bemaJele. Siyazi futhi kulalabo abasebenza okufihlekileyo -
iCIO - abangavezwa esiSekeleni soMbuso - lokhu kunika
isimo sokucatsha-catsha okungalunganga.
Nanzelisisa
ukuthi amaService Commission kulo umnuSihlalo oyedwa nje -
uChair we Public Service Commission. Kuyadanisa ukuthi kungani amandla
wonke enikezwa umuntu oyedwa? Kulesizatho sokuba amandla la aphungulwe.
Sisatshonje
ngokwelama ngezom' busazwe, siyazi ukuthi amaPholisa, amaSotsha
laboMantshingilane bemaJele bavele bathi bakhonza yona iZANU-PF
kuphela. Lokhu kulihlazo, ngoba bafanele basebenzele wena,mina lozulu
wonke jikelele hatshi iZANU-PF kuphela. Kuqakathekile ukuthi isiSekelo
soMbuso sichasise ukuthi laba afuna ukuncintisa ezombuso kabatshiyane
lokwesibutho, isipholisa kumbe okwama jele.
Sike sithi fahla
umbuzo wokuqala ochasisa ukuthu ingatsha lezi zika Hulumende mazi
lungisiswe. iArticle Thirteen yesi Vumelwano ifanele ibekwe esiSekeleni
soMbuso ukwenzela ukuthi bonke abafuna ezombusazwe batshiyane lesiButho
kumbe isiPholisa.
Listen - Ndebele
Visit the Kubatana.net
fact
sheet
Audio File
Please credit www.kubatana.net if you make use of material from this website.
This work is licensed under a Creative Commons License unless stated otherwise.
TOP
|