|
Back to Index
Minister
of Constitutional Affairs, Advocate Eric T Matinenga, answers your
questions about the Constitution making process in Zimbabwe - Week
1 - Ndebele
Kubatana.net
May 2010
View the listing
of all questions and answers here
View week one
questions and answers in English here
View week one
questions and answers in Shona here
View audio file details
1.
Umbuzo wanamhlanje uqondane lomladu wesisekelo sombuso kazulu we
Zimbabwe.Umahluko ungaphi lesisekelo seqembu labontanga kumbe iqembu
lenguqu?
Yiwo umbuzo
wanamhlanje. Ngoba uqakathekisa imithetho yonke isisekelo seqembu
sibusa nje amalunga eqembu lelo. Ngiyabona ukuthi umbuzo wanamhlanje
uvela eSakubva eMutare. Nanku 'mzekeliso nxa kumbe iqembu
lezimbongi zeSakubva zile sisekelo sayo. Mina njengoba ngihlala
eHarare angisolunga laleli 'qembu lezimbongi. Kungakho ke
akudingi ngibuswe yisisekelo sombuso wabo. Kodwa isisekelo sombuso
we Zimbabwe sibamba umuntu wonke jikelele kumbe lilunga leqembu
leSakubva kumbe yisizalwane se Zimbabwe.Yikho ukuqakatheka kombuso
lowo.
Listen - Ndebele
2.
Namhlanje uKudzi ufuna ukwazi ukuba lomsebenzi okwakha isisekelo
sombuso we Zimbabwe uyaqala lokuphela nini?
Kungani kulokhu
kulokudonda donda kwalo'msebenzi. Hatshi ukwakha isisekelo sombuso
asosenzakalo sosuku olodwa. Kulokunengi okwenziwayo ukulungiselela
lomsebenzi omkhulu. Isivumelwano sika September 2008 sachasisa indlela
yalo'msebenzi. Ngo February uHulumende womanyano wafungiswa
kwasokuba le sivumelwano sokulungisisa iqembu lokuqoqa lomsebenzi
esingathi ngesikhiwa iSelect Committee. Ngo July 2009 liyakhumbula
ukuthi kwaba lodlakela endlini yomhlangano omkhulu owenziwa yilaba
'bantu ababezohlala emhlanganweni wokulungiselela isisekelo.
Liyakhumbula ke ukuba abameli bamabandla wonke abusayo bobathathu
baqonqosela ukuthi lomsebenzi kawubuyeli emuva. Yikho okwakathesi
kuyajabulisa ukuthi lomsebenzi usuqhubeka. Kulandela umhlangano
'mkhulu wokuqoqa wophawo wesisekelo sombuso esingathi ngesikhiwa
iAll Stake Holders Conference kwadingisiswa izinjongo lezahluko
zesisekelo labantu abafanele babeyibo ababhalayo bexoxa emizini
ngodaba lombuso. Okuyabe kutshiwo nguzulu kuzabhalwa kulungisiswe
yizazi zomthetho wesisekelo sombuso. Ukwenzela ukuthi kuphume intando
kazulu hatshi intando kaMatinenga, kumbe yintando kaTsvangirai kumbe
yintando kaMugabe loMtambara. Kuzakuba lomhlangano wesibili owabantu
abalophawo wesisekelo kumbe sithi iAll Stake Holders Conference.Nxa
sekuvumelweno kuzaba lokhetho lokuvuma kumbe ukwala lesi 'sisekelo
sakuqala. Sicabanga ukuthi nxa sokuzafika uApril ngo2011 isisekelo
sombuso sizaba sesilungisiwe.
Listen - Ndebele
3.
Namhlanje uPhilbon ubuza esithi kanti iKariba Draft yona ilani lokwenza
kwesisekelo sombuso weZimbabwe.
Hatshi iKariba
Draft kayiqakathekiswa ekwakheni isisekelo sombuso weZimbabawe.
Isivumelwano phakathi kwamaqembu abusayo yikuthi labo abazaxoxa
lokuvakatsha lokudinga izifiso zikazulu bazasebenzisa imbuzo, izinjongo
lezahluko ezavunyelwanayo. Hatshi iKariba Draft.Uzulu labantu kabakhululeke
yikho okutshiwo nguHulumende kamanyano, uzulu uzakhuluma intando
yakhe lemibono yakhe emhlanganweni wesisekelo sombuso. Nxa laba
'badingisisayo befika ezigabeni zenu.
Listen - Ndebele
4.
Umbuzo wanamhlanje uthi wona komthwakazi lasenkabazwe yeZimbabwe
uzulu uzavuma Na isisekelo sombuso nxa ukwabelana kwamandla kungaqondanga
kuhle esingathi ngesikhiwa iDevolution of Power.
Umbuzo lo uqondane
mayelana lokuthi abakamthwakazi labasenkabazwe bafuna isisekelo
sombuso esibanikeza uzibuse oqotho. Asichasise ukuthi uzibuse wezigaba
zonke jikelele hatshi okamthwakazi kumbe oweJawunda kumbe lako Titshi
uqondane lani. Okuqakathekileyo yikuthi uzulu wonke jikelele kufanale
achasise indlela ayibonayo ngozibuse esisekeleni sombuso. Engikutshoyo
lapha yikuthi uzibuse esigabeni sakho kawuqondane lomnotho, lombuso
oseduze kwakho. Kumbe ngesikhiwa iLocal Authority, or Local Governace.Esilakho
khathesi ngumbuso ovela phezulu hatshi umbuzo kazulu. Osibalukhulu
bezigaba oGovenor, umphathintambo wezabo manisipala uMinister we
Local Government bonked bagcotshwa NGU Mongameli welizwe. Zonki
'zimali izithelo zikazulu ziqala ziye phezulu. Akula kwabelwana
komnotho ukwakha kwempilo kazulu okuqondalane lesigaba sakho. Yikho
nxa sesixoxa ngokwabelana komnotho lombuso esisekeleni sombuso kufanele
wena uchasise ukuze uzwisise ukuthi isisekelo sombuso sizawuhambisa
njani lomsebenzi.
Listen - Ndebele
5.
Kutshoni ukuba yisizalwane seZimbabwe. Ukuba yisizalwane ngenzalo
kumbe iCitizenship by birth kuzacutshungulwa kanjani esisekeleni
sombuso?
Ukuba yisizalwane
seZimbabwe kutsho ukuba lophawu lwesizwe kumbe sithi inkaba yakho
isemhlabathini kwelakwethu. Kumbe wazalelwa lapha, kumbe amazali
bakho, kumbe okhulu bakho bazalelwa eZimbabwe kutsho ukuthi uyisizalwane
seZimbabwe. Abanye babuza besithi umthetho onanza ukuhlala okwenze
eZimbabwe mayelana lokuthi kumbe vele usebenzela lapha kulohlupho
Na. Uqondane lokuba yisethekeleli kumbe abazali bakho abavelelanga
lapho bavela eMalawi, Zambia kumbe eMozambique. Inengi lalaba bazalwa
eZimbabwe kodwa ngokhetho oludlulileyo ngo2008 badedelwa baliswa
ukuvota ngesihluku. Kulezizalwane zalapha ezisebenza ngaphandle
komhlaba kumbe phetsheya e diaspora labo bayaliswa ukuvota. Kuyayangisa
ukuthi wonke lomuntu ngomnyaka kazibuse ngo 1980 wavumezwa ukuvota.
Kodwa ngenxa yokuthi khathesi sokulamaqembu aphikisayo sebesaliswa
ngoba kuthiwa asozizalwane zeZimbabwe. Isisekelo sombuso weZimbabwe
kasicazululwe silungisiswe lomlandu uqakathekile ukuthi wonke umuntu
ozalelwe kumbe nguye, kumbe ngukhokho wakhe, ugogo wakhe, ngukhulu
wakhe yisizalwane seZimbabwe. Laba abasebenza phetsheya kababe lemvumo
yokuba lama passport abo abawafunayo babe lethuba lokuvota ngoba
yisizalwane zeZimbabawe.
Listen - Ndebele
Visit the Kubatana.net
fact
sheet
Audio File
Please credit www.kubatana.net if you make use of material from this website.
This work is licensed under a Creative Commons License unless stated otherwise.
TOP
|